KREEKA on kahtlemata üks Euroopa tuntumatest turismiriikidest. Teavad ju kõik juba koolipõlvest Olümpose jumalate perekonda ning kuulsaid antiik-Kreeka kangelasi. Lisaks eelpooltoodule veel kreeklaste toidu- ja veinikultuur, helesinine meri ja võrratud päikesepaistelised ilmad – ning mitte miski ei suuda Kreeka külgetõmbejõule vastu panna!

Igasuguses eas ning erineva kultuurilise taustaga reisijad leiavad Kreekast palju huvipakkuvat. Kes soovib, võib enda jaoks avastada tänaseni säilinud Vana-Kreeka iidsete ehitiste varemeid ning nautida nende sajanditevanust hõngu, kel aga soov rannamõnusid nautida, võib leida meeldivat lõõgastust Vahemere lainetes, kirkalt sinise ning päikeselise taeva all…

Matkahuvilised võivad end proovile panna mööda vulkaanilisi mäeharju ronides, rahulikuma meelega puhkajatele on varjulised oliivisalud suurepäraseks lõõgastuskohaks. Spordihuvilised ei saa muidugi jätta kasutamata võimalust esimesel olümpiastaadionil jooksmiseks või kaljuservalt Vahemere lainetesse viskumiseks…

Tühja kõhu peale on rikkaliku kreeka köögi poolt pakutav söögi– ja joogivalik lausa muinasjutuline! Kui veel seejärel ühes sõbralike külaelanikega bouzukihelide saatel sirtakit vihtuda, siis pole täielikuks õnneks enam midagi vaja! Kreekas leidub sadu põnevaid ja unikaalseid vaatamisväärsusi ning igaüks leiab endale midagi huvitavat.

Kreeka pealinn Ateena on ajalugu lausa täis pikitud – kõige tuntum on kahtlemata Ateena Akropol, kus asuvad linna vanimad pühamud – arhitekt Pheidiase juhtimisel rajatud Parthenon (“neitsiruum�, 447.-432. e.Kr.), Püha Kalju, Nike tempel, samuti Dionysose teater. Ateena arheoloogiamuuseumi unikaalsed väljapanekud on aga igale antiigihuvilisele lausa õnne tipuks!

Olümpose–nimelistest mägedest on tuntuim paljude lumiste tippudega metsarohke mäemassiiv, mis asub Makedoonia ja Tessaalia vahel ning on 2918 m kõrge. Olümpost peeti kreeka peajumalate – olümplaste – legendaarseks asukohaks, kus olevat paiknenud nii peajumala Zeusi palee, kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümposelt avaneb vaade Kreeka suuruselt teisele linnale Thessalonikile, kus on näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid.

Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat.

Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja-Argolises asuv Mükenee linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna, sest kirjandusliku pärimuse algusest (Homerosest) on Argolise või Mükeneega seostatud palju müüte (Akrisiose, Perseuse, Eurystheuse ning Atreuse ja Agamemnoni müüdid).

Peale ülalmainitu peaks reisihuvilised kindlasti ära nägema Meteora järskudel kaljuhammastel asuvad maalilised kloostrid ja Parnassose mäe jalamil Apolloni auks rajatud Delfi pühamu ning palju muudki. Kreeka rahvusköök saadab Teid igal sammul: tuntumad road on horiatiki (kreeka salat), stifado ( hautatud loomapraad sibulatega), mousaka (vormiroog baklazaanist, kartulist ja hakklihast), souvlaki (vardasküpsetatud šašlõkitaoline liha), kalamarakias (kalmaarirõngad) jpm. Jookidest on tuntumad Ouzo (kange aniisiviin), kvaliteetveinidest - Boutari ja Macedonico toodang ning Retzina (männivaigumaitseline vein).

Kreeka, muistne Hellas... need nimetused on tuntud kogu maailmas. See on tsivilisatsiooni, demokraatia, kultuuri, kunsti ja filosoofia sümboliks. Homerose eeposed, Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud – nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis. See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema. Kreekasse tulnud etruskid andsid poolsaarele oma saare pealinna Halkidiki nime ning Vana Kreeka ajalooareenile ilmus Halkidiki riik. 348. a.ema. Makedoonia kuningas Philippos II, Makedoonia Aleksandri isa, vallutas Halkidiki ja liitis poolsaare Makedoonia riigiga. Halkidikit nimetatakse ka Poseidoni kolmhargiks.

Aastate jooksul on Kreeka muutunud üheks reisihuviliste kultuskohaks, mida ei tasuks kellelgi puhkust planeerides kahe silma vahele jätta.